Operation Lifesaver Estonia aastaaruanne 2013
12
Paradoks seisneb selles, et
100-protsendilist ohutust tagada
on praktiliselt võimatu, aga küll
püüelda läbi igapäevase tegevuse
turvalise raudteeliikluse poole.
Ülioluline osa ohutuse tagamisel on
raudteed tundvatel professionaalidel,
keda Edelaraudtee Infrastruktuuri
AS-s töötab ligemale 150. Peale on
kasvamas uus raudteespetsialistide
põlvkond. Paljud töötajatest on
lõpetanud tehnikakõrgkooli või on
parasjagu eriharidust omandamas, mis
võimaldab Edelaraudteel tagada kõrgel
tasemel taristuteenuse järjepidevust.
Mullu teostas Edelaraudtee
Infrastruktuuri AS mitmeid mahukaid
projekte, mis aitavad liiklusohutust
raudteel oluliselt suurendada. Aasta
lõpuks valmisid 15 uut ooteplatvormi,
millega viidi ühtlasi lõpule perroonide
eurokõrgusele üleviimise projekti
viimane etapp. Uued ooteplatvormid
on varustatud kaldteede ja
pandustega, mis teevad ka ratastoolis
ning lapsevankritega reisijate pääsu
uutesse rongidesse mugavamaks ja
ohtumaks.
2014. aastal jätkuvad ooteplat-
vormidele ligipääsude korrastustööd
ning uute juurdepääsuteede ja
parklate rajamine, tõstes liikumise
turvalisust ka jaamades.
Kui vaadata veeremiga seotud
õnnetusjuhtumeid viimase 15 aasta
jooksul, siis ca 65% neist on toimunud
ülesõitudel – kohas, kus raudtee
puutub kokku teiste suurel kiirusel
kaasliiklejatega.
Mullu Edelaraudtee infrastruktuuril
toimunud 5 õnnetust leidsid kõik
aset ülesõitudel, neist 4 auto osavõtul
ning väga väikse liiklussagedusega
reguleerimata kohtades. Fooriga
ülesõidul sai vigastada raudteed ületav
jalakäija. Raudtee-ülesõidud on seega
suurendatud tähelepanu all. 2013-l
aastal korrastati Edelaraudtee taristul
kaks suure liiklusintensiivsusega
raudtee-ülesõitu – Türil ja Looritsal.
Tänavu ülesõitude rekonstrueerimine
jätkub, lisaks paigaldatakse ohutuse
suurendamiseks valgusfoore,
sealjuures Tallinnas asuvale
Veerenni ülesõidule. Edelaraudtee
taristul plaanitakse 2014. aasta
lõpuks reguleerida asuvatest 42%
ülesõitudest.
2014. aasta tõi Eesti reisirongiliikluses
kaasa olulise muudatuse. Raudteel
hakkasid sõitma uued reisirongid,
millel on potentsiaali sõita kiirusega
160 km/h. Tõsi – palju tööd ootab
veel ees, sest tehniliselt on praegusel
muldel võimalik sõita kiirusega kuni
140 km/h ning seda 55% peateest.
Infrastruktuuri areng võimaldab
tõsta sõidukiirusi, parandada taristu
läbilaskevõimet ning pakkuda
reisijatele mugavamaid sõidutingimusi,
ühtlasi suureneb sellega vajadus
tõsta raudteega seotud ohutusalast
teadlikkust. Mullu viidi OLE-ga ühiselt
läbi mitmeid turvalist raudteeliiklust
propageerivaid üritusi. Edelaraudtee
maskotiks olev Piilupart tutvustas
turvalise rongisõidu aluseid
ligemale 100-le mudilasele. OLE
meediakampaaniad ning avalikud
üritused on olnud nähtavad ning
aidanud teadvustada rongiliiklusega
seotud aspekte.
Raudtee on jätkuvalt arengus.
Edelaraudtee lähiaastate eesmärgiks
on viia raudteetaristu uute rongide
tehniliste võimalustega vastavale
tasemele. Käivad tööd kogu
liiklusjuhtimise moderniseerimiseks ja
Tallinna-Rapla lõigul läbilaskevõime
suurendamiseks. Uuendamist vajavad
nii Tallinna-Rapla, Rapla-Türi kui Lelle-
Pärnu raudteelõigud. Kui inimestel on
võimalik selle tulemusena eelistada
maanteele raudteed, oleme andnud
oma tugeva panuse liiklusohutusele
riigis.
Turvalise liikluskeskkonna tagamine on taristuettevõtte tegevuse keskne
ülesanne. Ohutust raudteel aitab tagada infrastruktuuri korrashoid ja
kaasajastamine, teisalt raudtee liikluskultuuri propageerimine ühiskonnas
tervikuna, mida Edelaraudtee Infrastruktuuri AS teeb koostöös OLE-ga alates
2006 aastast.
Rain Kaarjas
juhatuse esimees
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
OLE liikmete pöördumised
