Operation Lifesaver Estonia aastaaruanne 2013
42
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega
on vigastussuremus Eestis väga suur.
Vigastussurm on üks sagedasem surma
põhjus nii laste kui ka parimas tööeas
meeste ja naiste hulgas. Skandinaavia
ja teiste maade kogemused näitavad,
et enamik vigastusi on välditavad.
Turvaline kogukond on paikkond
(küla, vald, linn, maakond), kus on
teadvustatud õnnetuste ja vigastuste
ohud, potentsiaalsed ohtude allikad
ja keskkonna riskitegurid ning kus
teadlikult ja koordineeritult tegeldakse
väliskeskkonnast põhjustatud
vigastuste (surmajuhtumite)
arvukuse vähendamisega. Turvaline
kogukond püüab ühendada kohaliku
elanikkonna, majanduse ja keskkonna
tervise ja turvalisusega.
Rahvusvahelise turvaliste
kogukondade võrgustiku ajalugu
ulatub 1980ndatesse aastatesse. 1989.
aastal tunnustati esimese turvalise
kogukonnana Rootsis Lidköping.
Tänaseks on rahvusvahelise võrgustiku
liikmeid üle 300, need asuvad üle
maailma kõigil kontinentidel. 1989.
aastal võeti Stockholmis vastu
turvaliste kogukondade manifest
(Manifesto for Safe Communities), mille
kohaselt on kõigil inimestel võrdne
õigus tervisele ja turvalisusele. Sellel
väitel põhineb turvaliste kogukondade
võrgustiku missioon. Eestist on senini
võrgustikuga ühinenud Viljandimaa,
Rapla ja Lääne maakonnad.
Turvaliste kogukondade
rahvusvahelise võrgustiku
indikaatorid on:
• Teemakohase töö juhatamine läbi
intersektoraalse koostöö;
• Pikaajaliselt toimivad kõiki
vanusrühmi katvad programmid
(turvaline transport, olme ja vaba
aja turvalisus, laste ja eakate
turvalisus, töökeskkonna turvalisus,
õnnetusjuhtumite ennetus,
suitsiidide ennetus, valmisolek
katastroofideks);
• Programmid riskirühmadele
(madala sissetulekuga isikud,
vähemusrahvused ja nende
kaasatus, lapsed, naised,
vanemaealised, erivajadustega
inimesed, kodutud);
• Programmid, millised
dokumenteerivad
õnnetusjuhtumite
esinemissagedust ja põhjuseid
(statistika ja analüüs);
• Kavandatud programmide
elluviimine ja tulemuste
hindamine;
• Osalus riiklikes ja rahvusvahelistes
turvaliste kogukondade
võrgustikes.
2009. aastal loodi
Tallinna
Tervisekoalitsioon
. Tervisekoalitsiooni
otsusega 3. veebruarist 2010
alustati ettevalmistusi liitumiseks
rahvusvahelise turvaliste kogukondade
võrgustikuga, toetudes
Tallinna
rahvastiku tervise arengukavas
sätestatud strateegilisle suunale:
tervise säilimist ja arenemist
soodustava elu- ja töökeskkonna
tagamine.
Tallinn esitas rahvusvahelisele
sertifitseerimiskeskusele taotluse
võrgustikuga liitumiseks 2010. aastal.
Taotlus sisaldab eelpoolnimetatud
indikaatorite täpset kirjeldust.
Loodud on turvalise kogukonna
juhtrühm ja töörühm, milles
osalevad esindajad järgmistest
asutustest ja organisatsioonidest:
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,
Tallinna Spordi- ja Noorsooamet,
Tallinna Kommunaalamet, Tallinna
Haridusamet, Tallinna Transpordiamet,
Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna
Munitsipaalpolitseiamet, Põhja
päästekeskus, Maanteeamet, MTÜ
Puruvanakesed, Põhja Prefektuur,
Eesti Punase Risti Tallinna Selts, MTÜ
Eesti Naabrivalve,
Operation Lifesaver
Estonia
, Põhja-Eesti Pommirühm, SA
OLE on olnud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti pikaaegne koostööpartner
erinevate vigastuste/traumade ennetustegevuste elluviimisel. Tõhusa panuse
andis OLE Tallinna linna rahvusvahelise Safe Community võrgustikuga
liitumise ettevalmistuse protsessi.
Ene Tomberg
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Tervishoiuosakonna juhataja
Safe Community programmi juht
Safe Community - koostöös
peitub jõud!
Koostööpartnerid
