10
© Operation Lifesaver on avaliku raudteeohutusega tegelev rahvusvaheline mittetulundusühing, mille tegevuse
eesmärgiks on raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning seeläbi vigastatute ja hukkunute arvu vähendamine.
Eestis alates aastast 2004 -
Ohutuse küsimused on AS Eesti Raudtee jaoks alati
olnud esmatähtsad – ainult seeläbi on võimalik
tagada turvaline liikluskeskkond majandataval
raudteeinfrastruktuuril ning pakkuda kõrgetase-
melist raudteeveoteenust.
Turvalisuse tagab ühelt poolt raudtee infrastruktuuri
sh ülesõidukohtade tehniline seisukord, teisalt
inimeste teadlikkus raudteeohutusest ning
raudteel liikumise erisustest. Ohu tajumine on eriti
aktuaalne talvisel perioodil keerulisemate tee- ja
ilmastikuolude ning halvema nähtavuse tõttu.
Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks nii 2012.
aastal kui varasematel perioodidel on olnud
raudteeületajate tähelepanematus ning raudteel
viibimine selleks mittelubatud kohas. Valdavalt
juhtusid õnnetused liiklejate uljaspäisuse ja liiklus-
eeskirjade eiramise tõttu.
Kokku toimus mullu 12 raudteeõnnetust, kus
vigastada sai inimene: 2 sõiduki ja rongi kokkupõrget
ning 10 õnnetust jalakäijatega. Neist 7 lõppesid
inimese surmaga.
Jalakäijatega toimunud õnnetustest leidis raud-
teeülekäigul aset üks, mille põhjal võib öelda, et
õnnetused raudteel toimuvad enamjaolt ohutus-
nõuete eiramise ning raudtee ületamise tõttu
selleks mitte ettenähtud kohas.
Kõigi näitajate kokkuvõttes on 2012. aasta
ohutusnäitajad siiski viimaste aastate parimad.
Märkimisväärselt on vähenenud II astme raudtee-
õnnetused (2011. aastal 10; 2012. aastal 4) ning
raudteeintsidendid. I astme raudteeõnnetused
puudusid.
Tõkkepuude mahasõitmisi, mida 2011. aastal tuli
ette 101 korral, toimus mullu 73.
Viimase viie aasta jooksul on Eesti Raudtee koos
Euroopa Liidu struktuurivahenditega investeerinud
raudtee ja raudteeümbruse korrashoidu ja
arendusse ligi 200 miljonit eurot. Panustatud
on
amortiseerunud
raudtee
uuendamisse,
reisiplatvormide renoveerimisse, tee parandamisse
rongide kiiruse tõstmiseks ning kvaliteedi kasvu
reisijate veol, sh jalakäijate tunnelite ja sildade
ehitusse ning korrashoidu.
Raudteeinfrastruktuuri kohandamiseks kaasaegsete
reisirongidega renoveeriti aastatel 2008 kuni 2012
üle 100 reisijate ooteplatvormi, neist 33 aastal
2012, ning rajati 2 kergliiklustunnelit.
Mullu remontis Eesti Raudtee kokku ligi 40
km raudteed – eesmärgiks viia kogu raudtee
infrastruktuur vastavusse sõidukiirustega 120 km/t
reisirongidele ja 80 km/t kaubarongidele. Uus
infrastruktuur tagab ühtlasi ohutuma ning väiksema
vibratsiooni- ja müratasemega rongiliikluse.
Õigete liiklushoiakute kujundamine
elanikkonna seas on pikaajaline
protsess, mis õnnestub läbi järjepidevate
ja selgelt edastatud sõnumite.
Ahti Asmann
AS Eesti Raudtee juhatuse esimees-peadirektor
1...,2,3,4,5,6,7,8,9,10,11 13,14,15,16,17,18,19,20,21,22,...78