Page 25 - OLE aastaraamat 2010

25

Raudteeohutus Eestis | Aastaaruanne 2010

Politsei tegevusest vms pilt

TURVASTEND

RVASTEND

TURVASTEND

Rohkem teavet suitsetamise

ennetamise, passiivse suitsetamise,

suitsetamisest loobumise nõustamise

ning ravi võimaluste kohta saad:

www.terviseinfo.ee

www.tubakavaba.ee

www.tai.ee

KORTERIPEOD

Ma tahtsin ainult mõne sõbraga

oma sünnipäeva pidada...

Kui politsei väljakutse peale kohale jo~udis,

käis pidu täie hooga. Lärmi oli kosta juba trepi-

kotta. Keegi oli seal ka kakelnud – trepp ja

käsipuud olid verised. Koputamise peale avas

ukse keegi noormees. Väike korter oli eri vanu-

ses inimesi täis. Köök oli pea läbipaistmatuks

suitsetatud ja seal, kus varem oli köögiukse

klaas, haigutas suur auk. Klaasikilde oli püü-

tud küll po~randalt kokku korjata, ent mo~ned

killud vedelesid endiselt nurgas. Muusika män-

gis väga valjult, keegi püüdis muusikast üle

karjuda. Mingite külaliste vahel oli ilmselt

tekkinud tüli – seda reetis vali ja kuri hääle-

toon. Esikukapile oli laotatud kellegi käekoti

sisu. Po~randal laiutas suur riidekuhi.

Politsei andmeil elas selles korteris nelja-

liikmeline perekond – ema, isa ja kaks teisme-

list last. Üllatavalt ruttu selgus, kes pere-

liikmeist oli selle peo korraldanud: suurest

toast tuli ehmatanud silmadega heledapäine

tüdruk, kes ütles esimese asjana: „Palun aidake

mul need inimesed mu kodust minema saata!“.

Politseiametniku kommentaar:

„See on ju tore, kui sõbrad külas käivad. Aga

küllakutsuja peab teadma, et peo eest vastutab tema.

Kindlasti peab saama

vanematelt nõusoleku

, et nende äraolekul kodus sõpru võõrustatakse. Vanemad

peavad ka teadma,

mitu sõpra külla kutsutakse

ja

kes nad on

. Selleks, et olla oma peo peremees või

perenaine, peab eelkõige täpselt teadma, kes külla tulevad, ja kui uksele ilmub „keegi“, kes on „kellegi“

kaudu peost kuulnud, peab korteriomanikul jätkuma meelekindlust teda mitte edasi kutsuda.

Parem on, kui peol on üheealised, aga kui juhtub, et mõni sõber on juba täisealine, siis peab ta teadma,

et

peol, kus on alaealisi, ei tohi

ka tema

alkoholi tarbida

.

Sellistel pidudel, kus küllatulnud on omavahel võõrad,

tekib sagedamini konflikte

ja

võõrad inimesed

ei hooli

ka sellest, milliste tunnetega vaatab korteriomanik oma lõhutud ja lagastatud eluruume. Suure

ja teineteisele tundmatu seltskonna sees on lihtsam lõhkuda, varastada, vandaalitseda, sest hiljem keegi

nagunii ei mäeta, kes või millal midagi tegi. Lõpuks on ju kõige suurem kannataja see, kes endale pool-

tuttavaid külla lubas.“

VAATA! KUULA! ELA!

... eriti siis, kui armastad.

Armastus on olemas. Päriselt. Kuni selle päevani

arvasin, et see eksisteerib vaid muinasjuttudes

ja filmides, ent korraga tundsin tema kohalole-

kut ko~igi oma meeltega. Ta oli ko~ikjal – meie üm-

ber, meie sees, o~hus, valguses. Palju ei puudunud,

et oleksin lihtsalt lendu to~usnud! Armastust oli

nii palju, et see ehmatas mind – äkki ei oska ma

sellega o~igesti ümber käia ja teen vo~i ütlen mi-

dagi niisugust, mis ko~ik ära rikub...

Äkki to~mbas ta mind järsult enda poole. Nii tuge-

vasti, et kukkusime mo~lemad rööbaste ko~rvale pi-

kali. Alles nüüd kuulsin ko~rvulukustavat veduri-

vilet ning sadade raudsete rataste libisemisel

tekkivat metsikut kriuksumist. Nii me siis le-

basime seal, määrdunud killustikul, ja vaatasime

umbes meetri kaugusel pidurdavat rongi. Korraga

saime aru, et oleme vist midagi valesti teinud

ning otsustasime kiiresti jalga lasta. Jalad olid

aga ehmatusest nii no~rgad, et meie jalgalaskmine

oli üsna abitu.

Me pole seda lugu kunagi meenutanud ega ka kel-

lelegi rääkinud. Liiga valus on mälestus hetkest,

mil oled oma surmaga to~tt vaadanud...

Kristel, 17 a.

Selliseid väljakutseid, kus korteris peetud „väike oleng“

on väljunud omanike kontrolli alt, saab politsei prakti-

liselt iga nädal. Ja pea kõikidel neil pidudel on sarnane

algus – vanemad on sõitnud nädalalõppu veetma ja

koju jäänud teismelised on võtnud nõuks mõned küla-

lised kutsuda.

Kõige suurem viga tehakse selles, et kutsujal kaob

kontroll selle üle, kes talle külla tulevad

. Lõpuks ei

ole enam mingit ülevaadet, kes on kelle sõber või kes

kellegi kutsus.

Sellisel peol ei suuda korteriomanik

enam millegi eest vastutada.

Keegi toob kaasa al-

koholi, keegi arvab heaks toas suitsetada, keegi on

end sisse seadnud vanemate magamistoas ja keegi

on juba mitu tundi vannitoas. Sageli kandub pidu ka

õue, naabrite uste ja akende taha.

Pahatihti leiavad vanemad eest lagastatud ja lõhutud

korteri. Harvad ei ole ka juhtumid, kui külalised on

sahtlitest-kappidest pere asju kaasa viinud.

SUITSUVABAD TUBAKATOOTED

Suitsuvabad tubakatooted, mida meil enim tuntakse, on:

nuusktubakas,

3

kuiv nuusktubakas,

3

Ameerika niisutatud nuusktubakas,

3

Rootsi niisutatud pulbertubakas e huuletubakas e

3

snus

,

närimistubakas.

3

Kahjuks levib noorte hulgas arvamus, et turule tulnud suitsuvabad tubakatoo-

ted ei mõjuta kuidagi nende tervist. Levivad mitmed müüdid – suitsuvabad tu-

bakatooted ei tekita sõltuvust, suitsetaja ei hinga kopsudesse mürgist keemiat

sisaldavat õhku ega nikotiini, need ei muuda kuidagi suitsetaja välimust jne.

Need on müüdid, mis on kasulikud neile, kelle huviks on oma toodangut või-

malikult palju turustada. Tegelikult on suitsuvabade tubakatoodete mõju väga

palju uuritud ja näited on sootuks vastupidised:

Nii, nagu kõik tubakatooted, sisaldavad ka suitsuvabad tubakatooted väga

3

kergesti sõltuvust tekitavat närvimürki nikotiini.

Huuletubakaga satub

vereringesse lühikese ajaga suur doos

nikotiini.

Huuletubaka e

snus

i tarbijad saa-

vad suurema annuse nikotiini kui suitsetajad,

sest

snus

i hoitakse suus kauem kui sigaretti.

Hambaarstid väidavad, et huuletubakas põh-

3

justab

igemehaigusi

ja

hammaste lagu-

nemist

ning

hävitab hammaste kinnitus-

kudesid

.

Suitsuvabade tubakatoodete tarbimine loob

3

soodsa pinnase

vähktõve

tekkeks.

Kõige lihtsam soovitus

on kindlasti:

ära proovi!

Jää endale kindlaks! Toeta

ka sõpru, kes kahtlevad,

kas proovida või mitte.

Kui aga soovid suitseta-

misest või mõnest muust

tubakatoote tarvitamisest

loobuda, kuid omal jõul

sellega hakkama ei saa,

siis tea, et nõustajad on

igas suuremas maakonna

haiglas.

Huuletubaka e

snus

i tootmine ja müümine on keelatud

kõigis Euroopa Liidu riikides, väljaarvatud Rootsis ja osa-

liselt Norras.

Ka Eestis on suitsuvabade tubakatoodete

müümine keelatud. Alaealist saab karistada

, nii nagu

teistegi tubakatoodete puhul,

snus

i omamise, müümise

ja tarvitamise eest.

NB!

HOIAME

ELU!